Eile, 21. septembril saatsid Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid peaministrile Jüri Ratasele, rahandusministrile Martin Helmele, majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale, kultuuriministrile Tõnis Lukasele, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale ja rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale ning Riigikogu liikmetele kirja palvega toetada augustikuus meedias kultuuriministri väljendatud ettepanekut alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile. Muusika esindusorganisatsioonid leiavad, et käibemaksu alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks nii Eesti majanduse taaskäivitamisse, aga ka meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse.

Kultuuriürituste piletimüük on hakanud sisehooaja saabumisega taas langema ja 2020. aasta septembri kahe esimese nädala kultuuriürituste pääsmetest teenitud tulud on mullusega võrreldes vähenenud enam kui 60%. Hoolimata sellest, kui pikka aega COVID-19 viirusest tingitud piirangud kehtivad, peab Eesti muusikavaldkond selle kriisi vältel hakkama saama märksa ebasoodsamates tingimustes kui teised Euroopa riigid – see omakorda pärsib ühelt poolt praeguse muusikaelu püsimajäämist, aga ka selle taastumist pärast kriisi lõppu.

„Tihti ei mõisteta, et muusikavaldkond on sarnane teiste majandusvaldkondadega ehk sündmuse ärajäämine või väikse marginaaliga korraldamine võib viia paljude töökohtade kaotuseni ja ettevõtete pankrotistumiseni. Meie valdkond on kriisis kõvasti pihta saanud ning maksusoodustus oleks ülisuureks abiks,” leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Festivali Jazzkaar kunstiline juht Anne Erm lisab: „Käibemaksumäära alandamine oleks kindlasti üks meetmeid, mis aitaks korraldajatel praeguses olukorras ellu jääda ja pärast kriisi lõppu kiiremini ning kindlamalt jalule saada.” 

Lisaks tuuakse pöördumises välja, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine võib mõjuda positiivselt ka riigieelarvele, sest motiveerib Eestis korraldama rohkem rahvusvaheliselt tuntud esinejate kontserte, mida on möödunud kümnendil aina enam hakatud korraldama soodsama maksukeskkonnaga naaberriikides – nimelt on Lätis kontserdipiletite käibemaksumäär 0% ning Soomes 10%, samal ajal kui Eestis jääb see 20% peale

„Hulk sündmusi, mis oleksid võinud toimuda Eestis, on liikunud soodsama maksukliimaga turgudele – eelmisest aastast võib näitena tuua Ed Sheerani kontserdi Riias, kuhu Eestis müüdi pea sama palju pileteid kui toimumiskoha riigis Lätis,” kommenteerib olukorda Live Nation Estonia juht Mart Eensalu. Music Estonia suuna Live Music Estonia juht Henri Roosipõld lisab: „Kontsertide külastajad kulutavad üldjuhul piletiostust mitu korda rohkem muudele kontserdikülastusega seotud teenustele – olgu selleks siis majutus, turism, toitlustus vms. Selle kõrval ei ole ka vähetähtis ka aspekt, et madalam käibemaksumäär aitaks tagada pikemas perspektiivis muusikaettevõtete elujõulisuse ja konkurentsivõime, mis on pärast eelmist kontserdipiletite käibemaksumäära tõstmist 2008. aastal märgatavalt vähenenud.”

2008. aastal usuti, et käibemaksumäära tõus valdkonna tegevust oluliselt ei mõjuta ja aitab kaasa majanduskriisis oleva riigieelarve kasvule, siis üle kümnendi hiljem võib Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud loomemajanduse uuringute põhjal tõdeda, et käibemaksumäära tõstmisele järgnenud aastatel tõmbus muusikavaldkond kokku nii teenitava müügitulu kui ka ettevõtete suuruse ja rahvusvahelise konkurentsivõime poolest. On kõnekas, et võrreldes 2007. ja 2011. aasta Eesti muusikavaldkonna kogutulu võib näha, et kultuuripealinna aastal, mil investeering muusikasektorisse oli tavapärasest suurem, oli valdkonna kogutulu siiski kolmandiku võrra väiksem kui neli aastat varem. 

Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste jms peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt.

Avaldusele kirjutasid alla:
Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus
Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets
Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema
Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja
Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt

Muusikavaldkonna ettepanekut toetas ka Eesti Etendusasutuste Liit.

Pöördumise põhitekst asub SIIN.

Eelmine

PÖÖRDUMINE. Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku alandada kontserdipiletite käibemaksumäära

Järgmine

Kaheksa Eesti muusikaettevõtet otsib lisatööjõudu