Eile, 21. septembril, saatsid Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid peaministrile Jüri Ratasele, rahandusministrile Martin Helmele, majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale, kultuuriministrile Tõnis Lukasele, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale ja rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale ning Riigikogu liikmetele kirja palvega toetada augustikuus meedias kultuuriministri väljendatud ettepanekut alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile. Muusika esindusorganisatsioonid leiavad, et käibemaksu alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks nii Eesti majanduse taaskäivitamisse, aga ka meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse.

Pöördumine muutmata kujul

Austatud peaminister hr Jüri Ratas
Austatud rahandusminister hr Martin Helme
Austatud majandus- ja taristuminister hr Taavi Aas
Austatud kultuuriminister hr Tõnis Lukas
Austatud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees hr Aadu Must
Austatud Riigikogu rahanduskomisjoni esimees hr Aivar Kokk
Lugupeetud Riigikogu liikmed


Muusikavaldkonna ühispöördumine seoses käibemaksu langetamisega 9 protsendile


Eesti suurimad muusikavaldkonna katusorganisatsioonid paluvad toetada augustis kultuuriminister Tõnis Lukase poolt meedias väljendatud ettepanekut vähendada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile [1]. Praeguse kriisi tõttu on muusikavaldkond jäänud väga tugeva surve alla, sest selle majanduslik püsimajäämine sõltub peaasjalikult kontserditegevusest. 


Ehkki suvel hakati koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid leevendama ja kriisis muusikavaldkond liikus tasapisi taastumise suunas (kui kevadel oli piletimüük langenud enam kui 95%, siis suve piletimüük oli mullusest väiksem ca 50%), on kultuuriürituste piletimüük hakanud sisehooaja saabumisega taas langema ja 2020. aasta septembri kahe esimese nädala kultuuriürituste pääsmetest teenitud tulud on mullusega võrreldes vähenenud enam kui 60%.


Hoolimata sellest, kui pikka aega COVID-19 viirusest tingitud piirangud kehtivad, peab Eesti muusikavaldkond selle kriisi vältel hakkama saama märksa ebasoodsamates tingimustes kui teised Euroopa riigid – see omakorda pärsib ühelt poolt praeguse muusikaelu püsimajäämist, aga ka selle taastumist pärast kriisi lõppu. Mõneti on nõrgem positsioon tingitud riigi muusikaturu väiksusest, olulist rolli selle puhul mängib aga ka 2008. aastal langetatud otsus tõsta Eestis kontserdipiletite käibemaksumäära 5 protsendilt 20 protsendile, samal ajal kui Euroopas keskmiselt jääb kontserdipiletite käibemaksumäär 10 protsendi piiresse.


Kui 2008. aastal usuti, et käibemaksumäära tõus valdkonna tegevust oluliselt ei mõjuta ja aitab kaasa majanduskriisis oleva riigieelarve kasvule, siis üle kümnendi hiljem võib Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud loomemajanduse uuringute põhjal tõdeda, et käibemaksumäära tõstmisele järgnenud aastatel tõmbus muusikavaldkond kokku nii teenitava müügitulu kui ka ettevõtete suuruse ja rahvusvahelise konkurentsivõime poolest. On kõnekas, et võrreldes 2007. ja 2011. aasta Eesti muusikavaldkonna kogutulu võib näha, et kultuuripealinna aastal, mil investeering muusikasektorisse oli tavapärasest suurem, oli valdkonna kogutulu siiski kolmandiku võrra väiksem kui neli aastat varem. 


Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste jms peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt. 


Kuna konkureerime rahvusvahelises kontserdikorralduses teiste Euroopa riikidega ning eriti tugevalt lähiturgudega, kus on kontserdikorralduse mõttes märksa soodsam maksukeskkond (Lätis kehtib kontserdipiletitele 0% käibemaksumäär, Soomes 10%), siis oleme juba kriisieelsetel aastatel kaotanud aina enam maksutulu nii muusikasündmuste pääsmete müügilt kui ka külastustega seotud muult tarbimiselt – heaks näiteks on möödunud aastal Lätis toimunud Ed Sheerani kontsert, mis oleks võinud leida aset Eestis, kuid toimus naaberriigis soodsama maksukeskkonna tõttu ja kuhu müüdud 50 000 piletist osteti sama palju pääsmeid nii Lätist kui ka Eestist. Niisiis soodsama maksukeskkonna tõttu jõudis selle kontserdi näitel piletite ostu ja muude tehtud kulutustega seoses naaberriiki ringlusesse tõenäoliselt üle 10 miljoni euro, mistõttu kaotasime Euroopa mõttes väga kõrge kontserdipiletite käibemaksumäära tõttu maksutulu nii kontserdipiletitelt, aga ka muu tarbimise pealt.


Senine kõrge käibemaksumäär on olnud kahjulik vaadatuna kolmest perspektiivist: see on ühelt poolt takistanud muusikaettevõtete konkurentsivõimelisust ja elujõulisust, vähendanud mitmekülgse muusikaelu arengut ja kättesaadavust ning soodustanud rahvusvahelise kontserdikorralduse kolimist Eestist lähiturgudele, viies sellega kaasa ka kontserdikülastusega seotud tarbimise pealt maksustatava tulu. Oleme veendunud, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda tervikuna lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks Eesti majanduse taaskäivitamisse ning meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse.


[1] https://www.err.ee/1121612/tonis-lukas-kultuurivaldkonna-kriisipaketist-toetuse-saajate-ring-laieneb


Pöördumise allkirjastasid:
Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus
Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets
Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema
Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja
Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt

Muusikavaldkonna ettepanekut toetab ka Eesti Etendusasutuste Liit.

Eelmine

Meil on uus juhatus

Järgmine

PRESSITEADE. Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku alandada kontserdipiletite käibemaksumäära