Täna, 25. veebruaril, pöördusid üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni peaminister Kaja Kallase, rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti, majandus- ja taristuministri Taavi Aasa, kultuuriministri Anneli Oti, rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare ja kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta poole ettepanekutega, mis aitaksid enim kannatanud sektoril kriisist väljuda. Eesti muusikavaldkonna päästeplaan maksab 8 miljonit eurot.

Pöördumine muutmata kujul


Pöördumine

25.02.2021

Muusikavaldkonna kriisist väljumise plaan: kahjustatud sektori tegutsemisvõime taastamine

Austatud Vabariigi Valitsus

Rahanduskomisjoni liikmed

Kultuurikomisjoni liikmed


Eesti on olnud uhke oma muusikaelu üle, mis on žanriliselt mitmekesine, unikaalne ja maailmas silmapaistev. Muusikavaldkonnas tegutseb ligi 2000 ettevõtet ning muusikaga seotud tegevused on püsiva sissetuleku allikaks enam kui 5000 inimesele, hooajati veelgi suuremale hulgale inimestele.

COVID-19 kriisist tingitud piirangud on seadnud muusikasektori enneolematu surve alla. Keskmisest kõrgema tööhõivega loomemajandussektor tervikuna on Euroopas kannatanud kriisis enim – isegi rohkem kui turismisektor –, Eestis on sissetulekute langus selles sektoris olnud Euroopa suurim (sarnaselt Bulgaariale langus 44%, vrd 31% euroala keskmine; Ernst & Young Consulting, 2021). Muusikavaldkonna kogutulust ligi 90% moodustavad elava esitusega seotud tulud, mis on poole aastaga langenud ligi 80% ja seadnud seega paljude korraldusvõime löögi alla. Et piirangud vähendavad autori-, fonogrammi- ja esitajatasude laekumist ka tuleval aastal, siis jätkub muusikaettevõtluse kriis ka 2022. aastal.

2020. aastal välja töötatud lühiajalised meetmed kriisikahjude hüvitamiseks aitasid ellu jääda. Täna on selge, et aasta 2021 ei tule lihtsam. Kuna kriis on venimas oodatust pikemaks, on möödapääsmatu töötada välja plaan, mis tagaks valdkonna toimimise. Oluline on hoida professionaalsed ettevõtted, organisatsioonid, loovisikud ja tugiteenuste osutajad tegutsemisvõimelistena, et olukorra stabiliseerudes oleks võimalik tegevustega jätkata. Selleks on vaja suunata ettevõtete majanduslikuks jätkusuutlikkuseks täiendavat kriisiabi, sest praeguste piirangutega ei ole võimalik muusikaettevõtetel üritusi korraldada.

Muusikasektori esindusorganisatsioonid pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ettepanekutega, mis aitaksid sektoril kriisist väljuda, tagaksid elujõulisuse ja võimaldaksid professionaalsetel muusikavaldkonna ettevõtjatel keskenduda ka edaspidi sellele, mida valdavad kõrgel tasemel: meie muusikakultuuri hoidmisele ja arendamisele.


LÜHIAJALISED MEETMED

Teeme ettepaneku eraldada muusikasektorile minimaalselt 8 miljonit eurot kriisiabi:

1) eraldada ajavahemikuks veebruar kuni oktoober 7 miljonit eurot kriisiabi, mis võimaldab

a) katta osa muusikaettevõtjate püsikuludest (palga-, rendi- ja halduskulud);

b) luua riskifondi professionaalsetele muusikaettevõtetele kindlustunde loomiseks ja piletite tagasiostu finantseerimiseks, et tagada korraldajale ja piletiostjale kindlus juhul, kui COVID-19 piirangud ei võimaldada üritust korraldada. Sarnaseid riskifonde on hakatud looma ka juba mujal Euroopas.

2) eraldada ja suunata läbi loomeliitude loovisikutele täiendavat loometoetust. Muusika valdkonnas tegutsevate vabakutselistele loovisikutele loometoetuste maksmiseks vajavad antud valdkonna loomeliidud täiendavalt 1 miljon eurot.  


PIKAAJALISED MEETMED

Teeme ettepaneku

1) suurendada loomemajanduse ja kultuuri taastumiseks vahendeid 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Eesti ei ole eraldanud loomemajandusele raha REACT-EUst, lisaks on sektori finantseerimist teistest ELi vahenditest planeeritud minimaalses mahus. Samal ajal on Euroopa Komisjon tõstnud kultuuri esile kui kriisis enam kannatada saanud sektori (Euroopa Komisjon 2020) ja Euroopa Parlament on kutsunud üles komisjoni ja liikmesriike eraldama vähemalt 2% Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadusele (Euroopa Parlament 2020).

2) alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 9 protsendile ajutiselt vähemalt kuni 2024. aasta kevadeni. Käibemaksumäär tõsteti praegusele tasemel möödunud majanduskriisi ajal ning see vähendas oluliselt sektori konkurentsivõimet pea terveks kümnendiks. Muusikaettevõtlus saavutas konkurentsivõime taas paar aastat tagasi, kuid selle arengu on täielikult läbi lõiganud uus kriis.

Täna tuleb kindlustada valdkonnas tegutsevate ettevõtete, organisatsioonide, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majanduslik jätkusuutlikkus. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus.

Allakirjutanud organisatsioonid:

Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik

Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur

Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets

Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja

Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro

Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva

Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski

Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu

Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt


Loe pöördumise taustteavet siit

Eelmine

Osale seminaril "Kuidas luua autentset artisti brändi"

Järgmine

PRESSITEADE. Kriisist räsitud muusikavaldkond esitas valitsusele ettepaneku 8 miljoni euroseks päästeplaaniks