Uudised

Need kolm aruannet avavad ja kirjeldavad muusikapoliitika kujundamist ja rakendamist Aarhusis, Berliinis ja Gentis ning on jätkuks 2023. ilmunud Tallinna muusikapoliitika analüüsile. Aruannete peamine eesmärk on heita pilk teiste linnade praktikatele ning leida inspireerivaid ja õpetlikke lähenemisi, kuidas muusikaelu linnas paremini poliitika ja muude tegevustega kujundada. Aruanded on koostatud inglise keeles ning tuginevad nii poliitikadokumentide ja muude kirjalike allikate analüüsil kui ka intervjuudel muusikavaldkonna professionaalide ja ametnikega.

Linnade valikul oli määravaks aktiivne muusikaelu ning samuti linna proaktiivne roll selle kujundamisel. Aarhusi peetakse õigusega Taani muusikalinnaks ning selles mängib aktiivset rolli Promus ehk Aarhusi linna muusikaarenduse büroo. Aarhus on ka Music Cities Network asutajaliige. Genti peetakse Belgias Flaamimaa kõige kultuursemaks linnaks ning muusikal on selles suur roll. Gent on üks esimesi linnu, kes sai juba 2009. aastal UNESCO muusikalinna tähise. Berliini vilgas muusikaelu ei vaja tutvustamist – olgu selleks Berliini Filharmoonikud või äsja UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Berliini teknoklubikultuur.

Kõigis kolmes linnas on tähelepanuväärset palju. Üldiselt selgub aruannetest, et mõned väljakutsed on sarnased – linnade labürintjas bürokraatia ja aeglane asjaajamine ning poliitiline heitlikkus. Kõigis kolmes linnas, kuid iseäranis väiksemates Aarhusis ja Gentis väärtustatakse muusikat ja laiemalt kultuuri kui linnade elukvaliteedi üht peamist komponenti. Aarhusis peavad linnaelanikud vilgast kultuurielu kõige olulisemaks põhjuseks, miks linnas elada. Berliinis mõistavad nii elanikud, ettevõtjad kui poliitikud, et linna kultuuriline erksus tõmbab ligi nii uusi asukaid kui ka ettevõtete peakortereid. Seega nähakse põhjusi kultuuri- ja ka muusikaellu investeerida märksa laiapõhjalisemalt ja pikema perspektiiviga. Samas näevad kõigi kolme linna ametkonnad valdkonna tegijates olulisi partnereid ning linna rolli rohkem võimaldaja ja võimestajana kui otseselt kultuurikorraldajana. Kõikide kultuuripoliitika teemade lõikes on linnadel kõige olulisem roll taristu arendamisel ja vahendamisel. Ehkki ühelgi neist kolmest linnast ei ole täna sõnaselget kultuuritaristu strateegiat, on kõigis siiski liikumine selle suunas märgatav.

Aruanded on peamiselt kirjeldavad ja vaid paiguti analüüsivad. Paljuski peegeldavad need linna tegevusi kavatsuste ja institutsionaalse korralduse tasandil. Kui hästi poliitikad ja programmid tulemuste ja mõju mõttes õnnestuvad, seda saaks näidata spetsiifilised mõjuanalüüsid, mis olid käesolevate aruannete jaoks liiga mahukad hõlmata. Siiski pakuvad need palju huvitavaid näiteid konkreetsetest programmidest ja infot üldise muusikapoliitika kujundamise kohta.

Kõigi kolme linna muusikapoliitika uuringud viis läbi Virgo Sillamaa.

Loe aruandeid siit (inglise keeles):
Aarhus
Berliin
Gent

Vaata muusikapoliitika analüüsi esimest osa siit: https://www.musicestonia.eu/uudised/valminud-on-tallinna-muusikapoliitika-analuus