Kantar Emori uuringu tulemuste järgi kulutab ligi kolmveerand Eesti elanikest regulaarselt muusikale, sealhulgas kontserdikülastustele ja üha enam tasulistele voogedastusteenustele. Vanusegrupina tõusevad selgelt esile 15–19-aastased, kelle muusika kuulamise harjumused erinevad enamikes aspektides teistest. Autoraadio ja raadio üleüldiselt on enimkasutatavad muusika kuulamise vahendid.

EASi tellimusel 2018. aasta märtsis läbi viidud Kantar Emori uuringu “Eesti elanike muusika kuulamise harjumused” järgi kulutab 72% Eesti elanikest regulaarselt muusikale, sh igakuiselt 68% kontsertidele, 27% füüsilistele helikandjatele, failidele ja voogedastusele.

Suhtumine tasuliste voogedastusteenuste suhtes on võrreldes eelmise aastaga muutunud soosivamaks – kasvanud on nende hulk, kes leiavad, et 7 € kuutasu säärase teenuse eest on väga soodne; nad kas juba kasutavad mõnda sellist teenust või plaanivad seda teha. Suhtumise muutus peegeldub ka käitumises: Eestis tuntuima ja eelistatuima voogedastusteenuse Spotify tasulise versiooni kasutajate osakaal on aastaga märgatavalt kasvanud: 2017. aastal oli see 28%, 2018. aastal juba 37% kõigist Spotify kasutajatest.

Muusika voogedastuse ja veebiteenuste spontaanne tuntus on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, eriti märgatavalt Spotify puhul – 34%-lt 51%-le. Tuntuim kanal on jätkuvalt YouTube, Spotify selle järel, kolmandal kohal SoundCloud.

Uuringu noorim vanusegrupp – 15–19-aastased – eristuvad teistest olulisel määral ja väga mitmes aspektis. Nad kuulavad muusikat kõige enam telefonist ning selle eelistajaid on rohkem kui üheski teises vanusegrupis, ühtlasi on nende hulk aastaga märkimisväärselt kasvanud – 55%-lt 80%-le. Nad kuulavad iga päev kõige enam keskendunult muusikat ning seda harrastavate noorte hulk on aastaga veelgi tõusnud – 65%-lt 78%-le. Ühtlasi on neil ainsana üheaegselt nii väljakujunenud lemmikartistid kui ka aktiivne huvi uue muusika vastu – teistel esines ka vastust, et pole ei lemmikuid ega ka huvi neid leida; nad avastavad uut muusikat teistest enim ja eelistatult sotsiaalvõrgustikest, samuti filmidest ja seriaalidest, sõpradelt-tuttavatelt ja voogedastusteenuse soovituste kaudu – kõik need moodused ületavad märgatavalt teiste vanusegruppide näitajad. 15–19-aastased suhtlevad kõige enam muusika teemal – vähemalt kord kuus soovitab ja arutab muusika teemal 50% noortest; kõikide voogedastusteenuste spontaanne tuntus on selles vanusegrupis kõrgeim, ainsa erandina Spotify, mis on tuntum 20–29-aastaste grupis. Ühtlasi on noorte seas kõige levinum illegaalselt tasuta muusika allalaadimine.

Autoraadio ja raadio üleüldiselt on enimkasutatavad muusika kuulamise vahendid –73% ja 59% elanikest kasutab neid iga päev. Ühtlasi on raadio ka enamlevinud kanal, kust uut muusikat avastatakse – 2/3 elanikest leiab uusi artiste ja lugusid just sealt.

7. juunil toimunud uuringu avalikule esitlusele järgnes temaatiline vestlusring, kus osalesid Music Estonia juht Virgo Sillamaa, muusikaettevõtja Toomas Olljum ning Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor ning MEDITi juht Indrek Ibrus.

“Kui mõni aasta tagasi oli muusikasektor üsna pessimistlik tuleviku ees ja puudus usk, et voogedastusteenustest võiks kujuneda arvestatav tuluallikas, siis tänaseks on pilt muutunud ning väljavaade, et digitarbimisest teenitavad tulud võivad ühel hetkel olla võrreldavad kunagise plaadimüügi numbritega, tundub täiesti realistlik,” rääkis Virgo Sillamaa.

Toomas Olljum
lisas, et digitaalse muusika turg areneb Eestis kenasti, kuid siinsed artistid, plaadifirmad, manager'id ja teised valdkonna inimesed saavad omalt poolt veel kõvasti ära teha: “Spotify Eesti-põhistest edetabelitest leiab juba päris sageli kohalikke artiste – mõne aasta eest oli see veel haruldus. Kui singlite ja albumite avaldamist pikemalt ette planeeritaks ja kampaaniaid ajastataks, oleks ka tulemused ilmselt paremad. On oluline, et Spotify hakkaks kureerima ametlikke playlist'e ka spetsiaalselt Eesti jaoks, tuues sinna sisse kohalikke artiste."

“Uuring osundas, et uut muusikat avastavad nii noored kui vanad ennekõike raadio kureeritud programmidest. Muusika üleküllus voogedastusteenustes tekitab samuti üha suuremat vajadust kureeritud valikute järele. Seetõttu on ka Spotify panemas suuremat rõhku erinevate playlist'ide loomisele ja nende võimaldamisele. Ilmselt on ka vinüülplaatide müük tõusuteel just vastukaaluks voogedastusteenuste lõputuna näiva valiku tõttu – see paneb otsima midagi konkreetset ja käegakatsutavat. Oma playlist'ide loomine on võimalus, mida ka Eesti artistid, plaadifrmad, raadiod, festivalid, kes tahes saaks veelgi edukamalt enda heaks ära kasutada – seda nii Spotifys aga ka muudes kanalites," arutles Indrek Ibrus.

Uuringu “Eesti elanike muusika kuulamise harjumused” eesmärk on mõista Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi muusika kuulamise osas ning anda seeläbi kohalikule muusikasektorile kasulikku sisendit oma igapäevaseks tööks.

Uuring toimus märtsis 2018, tellijaks EAS, koordineerija Music Estonia, elluviimist toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetme raames ning Eesti Kultuuriministeeriumi poolt.

UURINGU RAPORT

Eelmine

Kandideeri esitlusfestivalile MENT Ljubljana

Järgmine

FOCUS Walesi muusikaprogrammi kandideerimine on avatud