Uudised
Vaata, kui palju panustas Eesti ühiskond muusikavaldkonda aastatel 2020–2023
Värske aruanne pakub täiendatud ülevaate Eesti ühiskonna kulutustest muusikale aastatel 2018-2023. Aruanne on jätk kolm aastat tagasi avaldatule, kuid lisaks 2020-2023 aastate andmete lisamisele on mõnevõrra muudetud ka andmete liigitusi ja seega pole uues aruandes avaldatud andmed otseselt võrreldavad eelmise aruande vaatega.
Aruande peamine eesmärk on pakkuda koondpilt nende andmete põhjal, mis on avalikult kättesaadavad. Neist peegelduvate suundumuste tõlgendamine jäägu peaasjalikult valdkonna ettevõtjatele, kuid mõned kommentaarid ilmsete trendide kohta võib tuua.
Kõige dramaatilisem muutuja viimase kuue aasta lõikes on kahtlemata kulutused kontsertidele. Pandeemia aegne kukkumine on selgelt näha ning samuti see, et 2023 aastal jõudsime üldjoontes tagasi 2019 tasemele. Samas tuleb silmas pidada, et täpne kontsertide ja külastajate arv pole teada ning seega pole selge, mil määral on kontserdielu taastunud mahus ja mil määral mängib rolli näiteks inflatsiooni survel piletihindade tõus.
Ära märkimist väärib, et viimasel kolme aasta jooksul on ka Eestis peamiseks salvestatud muusika kuulamise kanaliks tõusmas voogedastus. Seda peegeldavad kulutused muusika digitarbimisele, mis on nüüdseks kõige mahukam segment. Huvitav on aga füüsiliste albumite turu teatav taastumine – nii maailmas kui ka meil. Täpsemad andmed puuduvad, kas tegemist on peamiselt vinüüli populaarsuse kasvuga või on ka CD soetamise populaarsuse tagasi pööramas. Pööret digitarbimise suunas näitab ka eelistatud muusikakuulamise viiside erinevus noorte ja vanemate vanusegruppide vahel. 70% noortest vanuses 15-19 kuulavad muusikat digikanalites ning vaid 10% neist raadiost või autoraadiost. Seevastu 50-60 aastaste grupis eelistab 47% autoraadiot, 33% raadiot ja vaid 11% digikanaleid. Vahepealsed vanusegrupid peegeldavad sarnast üleminekut digikanalitele.
Silma võib jääda toetuste mahu järkjärguline suurenemine ligi 16 miljonilt eurolt 2018 kuni 24,2 miljoni euroni 2023 aastal. Siin tuleb silmas pidada, et selle kasvu taga on konkreetsed elemendid. 2020 eraldas Kultuuriministeerium ligi 3,7 miljonit eurot kriisiabi ning täiendavalt suunati valdkonna loovisikutele üle miljoni ulatuses vahendeid loometoetustena (peamiselt Eesti Esitajate Liidu kaudu). Riiklike sihtasutuste (Eesti Kontsert, ERSO ja Filharmoonia Kammerkoor) tegevustoetused on järkjärgult veidi kasvanud, jõudes kokku ca 8,7 miljonilt eurolt 2018 10,9 miljonini 2023, kuid siin tuleb arvestada iseäranis Eesti Kontserdi eelarve muutlikkust – aastaid võivad eristada konkreetsed investeeringutoetused. Oluline kasv toimus ka kohalike omavalitsuste toetustes muusikaorganisatsioonidele – kui 2018-2021 jäid need vahemikku 2,2-2,5 miljonit eurot, siis 2022 tõusid need 4,7 ja 2023 5,8 miljonile eurole. Tasub märkida, et selle üldise kasvu see on Kultuuriministeeriumi toetusprogrammide mahud püsinud küllalt samal tasemel kogu kuue aasta vältel, ehkki nii „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” kui ka „Muusikafestivalid ja suursündmused” voorud kasvasid 2023 20% jagu. Samuti püsivad enamasti samal tasemel KUMi tegevustoetused teistele muusikavaldkonna organisatsioonidele, kuigi on ka erandeid (iseäranis Estonian Festival Orchestra, mille toetus neljakordistus aastal 2022 500 000 eurole).
Aruanded koostas Virgo Sillamaa.