Uudised

Valitsuskabinet leppis kokku lisaeelarve, millega finantseeritakse kultuuri- ja spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 42 miljoni euro ulatuses. Kaetakse vaid need kulud, mida polnud koroonakriisi ja valdkonna sulgemise tõttu võimalik tasa teenida.

Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, näiteks muusikavaldkonda, muuseume või etendusasutusi. Kultuurikorraldajate toetusmeede aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui muid möödapääsmatuid kulusid. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on välja jagada 6,7 miljonit eurot.

Eraldi 6 miljonit eurot on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste riskifondiks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.

“On väga hea meel, et kultuurivaldkonda on tõstetud kriisiabi pakettides esile kui palju laiema mõjuulatusega sektorit. Usun, et tänu valdkonna esindajate ühistele sõnumitele terve aasta vältel, on arusaadavamaks muutunud kultuurisektori toimimismehhanismid üldiselt. Vajalik abi kriisis ellujäämiseks aitab säilitada veidi lootusrikkamalt muusikasektori ja -ettevõtluse mitmekülgsust tulevikus.” kommenteeris Music Estonia tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt.

4. märtsil saatis kultuurivaldkond valitsusele ühise kriisist väljumise ettepaneku, millele on alla kirjutanud 335 kultuuri- ja loomemajanduse organisatsiooni. Muusika-, kunsti-, etenduskunstide, muuseumide, rahvakultuuri, kirjandus-, filmi- ja kinovaldkonna esindajad rõhutasid pöördumises nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi ettepanekuid ning vajalikku kriisipaketti, mis aitaks kultuuril praeguses olukorras ellu jääda ning taastuda. Samuti rõhutati kultuuri mõju nii majandusele kui ka vaimsele tervisele.

Ühispöördumise ettevalmistamisel oli märkimisväärne, et koostöö haaras tõepoolest suurt osa valdkonnast. Protsessist said soovi korral osa võtta ja olid informeeritud kõik valdkonna esindajad ning pöördumise toimetamiseks ja tutvustamiseks moodustus suuremast kultuurisektori ümarlauast, kuhu tuli sisendi andmiseks kokku ligi poolsada huvitatud valdkonna esindajat, vabatahtlik töögrupp kultuurikorraldajaid ja esindusorganisatsioonide inimesi.

Väga olulist rolli on täitnud eelmisel aastal algatatud valdkonna iganädalased kohtumised kultuuministeeriumiga, kuhu on olnud vastavalt teemadele kaasatud ka sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti esindajad; läbiviidud kriisiküsitlused, hilisemad andmete profiiliti värskendamised ja põhjalikud analüüsid ning sekundaarandmete kõrvutamised, et teha selgeks muusikasektori vajadused, sh tihe infojagamine valdkonnasiseselt ja rahvusvahelistes võrgustikes, muusika- ja kultuurivaldkonna ühispöördumised valitsusele, rohke selgitustöö avalikkusele ning valdkondadeülene tihe koostöö, mis päädis ka kohtumisel rahandusministri Keit-Pentus Rosimannusega, kus tutvustati nii lühikest kui ka pikka plaani valdkonna kriisist väljumisel.

Meie juhatuse liikmed, Helen Sildna ja Eva Saar, rõhutasid eile samuti avalikkuses koostöö ja abipakettide suurt olulisust.

Helen Sildna (Tallinn Music Week festival): “Täna on eriline päev. Kultuurivaldkond tõestas, et koostööl on suur jõud. Märgiline on ka see, et valitsuse liikmed mõistavad, kultuur toetab nii majandust kui meie inimeste vaimset tervist. Meie järgmine eesmärk on jätkata koostööd selle nimel, et kultuuril oleks selge roll ka Euroopa fondide pakettides.”

Eva Saar (festival Jazzkaar): “Kultuuriorganisatsioonidel on oluline roll viirusolukorra paranemisel majanduse taaskäivitajatena ning publikule lootuse ja vaimutoidu pakkujatena. Tänane valitsuse otsus annab võimaluse sektori ellujäämiseks ja selle vastutusrikka rolli kandmiseks. Suursündmuste riskifondi loomine vaatab tulevikku ning julgustab Eestisse tooma majanduslikult ja mainekujunduslikul olulisi rahvusvahelisi sündmuseid — see on märkimisväärne sõnum ka Eestist väljapoole. Aitäh kõigile kaasamõtlejatele ja otsustajatele.”

Kultuurisektori esindajad jätkavad tööd selle nimel, et sisustada kultuuri tegevused ja roll ka Euroopa fondide pakettides, panustades nii loomemajanduse üldisesse arengusse, Eesti digi-, kui rohepöördesse, kui ka majanduse elavdamisesse.

Loe artikleid siin:

• Lisaeelarve toob kultuurivaldkonda 42 miljonit eurot

         kultuur.err.ee – 16.03.2021

• Kultuurivaldkonna esindajad hindavad lisaeelarvet positiivselt 

         kultuur.err.ee – 16.03.2021

• Kuidas reageerivad kultuuriliidrid valitsuse antud lisamiljonite uudisele?

         kultuur.postimees.ee – 16.03.2021