Uudised

Arvamusartikkel: Milleks meile muusikafestivalid?

Silvia Käsk, Music Estonia Live haru juht 

Millest artiklis juttu tuleb? 

• Festivalid loovad kultuurilist mitmekesisust, on platvormiks ja kasvulavaks uute artistide tutvustamiseks ja publiku pealekasvuks. 
• Muusikasündmused panevad aluse meie valdkonna arenguks kohalikult, mille toel saab meie talent liikuda ka väljapoole. 
• Väga tihti panustavad muusikafestivalid just regionaalsesse arengusse ning kaasavad kohalikku kogukonda ja vabatahtlikke, kust tuleb omakorda järelkasv. 
• Festivalide loovad suurüritustena majanduslikku väärtust ja kasvu nii regionaalselt kui teistesse sektoritesse. 
• Kultuurisündmused on väärtus, mille elujõulisus on määrava tähtsusega.

Eesti kultuurimaastik lokkab sündmustest ja festivalidest, aga reaalsuses pistavad korraldajad rinda väga keerulise olukorraga, kus nende tulevik ei ole kindel ja ära jäävad mitmed olulised sündmused. Samuti võetakse ilmselt just erakorraldajatelt nüüd suurim kärpeprotsent. Juba selle suve sündmuste pealt oli näha, et festivalide probleemiks oli just rahastus kui ka viletsaks jäävad piletimüüginumbrid. Ära on jäänud eelkõige mitmekesise žanrivalikuga suvefestivalid, küll on tugevdanud enda kogukondi just žanrifestivalid. Sõlmitud koalitsioonileppe lisa toob esile suursündmuste kaudu riigi majandusse panustamise. Iga festival ei ole suurüritus, aga oma olemuselt toob ka keskmise suurusega festival märkimisväärset kasu majandusse ja just kogukondade tekkele. Lisaks on kultuur ja kultuurisündmused väärtus omaette, mille kestus loob kaitset kogu riigile. Miks peaksime võimestama kriisiajal oma kultuuri? Vaatleme läbi festivalide prisma. 

Mõju valdkonnale

Festivalid on terviklik viis kuidas arendada artiste, korraldajaid, valdkonda ja järelkasvu, kasvatada majandust ja kaasata pikemaajaliselt erarahastust kultuurivaldkonda. Muusikafestivalid on üks väheseid viise, kuidas säiliks kultuuriline mitmekesisus, uued artistid saaksid suurema publiku ette oma muusikat esitama ning lisaks annab festival võimaluse regionaalsele arengule, sh kohalikele äridele. Samuti toimub teadmiste ja kogemuste areng korraldajate ringis, sest tööd pakutakse väga erinevatele teenusepakkujatele, festivalid kaasavad toimumise perioodil enda tiimi sadu ettevõtteid ja valdkonnas toimetavaid vabakutselisi. 

Festivalid toovad kokku artistid, mänedžerid, heli- ja valguskunstnikud, korraldajad ja teised valdkonna professionaalid. See loob unikaalse võimaluse järjepidevaks kontaktide loomiseks, ideede vahetamiseks ja koostööprojektide algatamiseks, mis võivad viia uute ja innovaatiliste projektideni. Festivalid on tihti koht, kus tutvustatakse uusi tehnoloogiaid, trende ja muusikastiile. See inspireerib valdkonna tegijaid olema loovad ja avatud uutele ideedele, mis aitab kaasa valdkonna innovatsioonile ja arengule. Aga mitte ainult! Tihti on festivalid just need, mille korralduses osalemine on uutele valdkonda sisenevatele profesionaalidele kõige ligipääsetavam, kuna sündmused koondavad lühikese aja jooksul suure hulga inimesi. Hiljuti toimunud Station Narva algatas sel aastal innovatiivse noortelabori. Jazzkaare festivali juures toimib unikaalne vabatahtlike ringkond – eri vanuses ja eri profiilidega teadlikult hoitud kogukond, ja nii ka teistel suurematel festivalidel. Sel viisil on saanud paljud valdkonna tegijad oma esimese kogemuse. Just vabatahtlike arengu toetamiseks algatas ka Music Estonia Live rahvusvahelise koolitusprogrammi Small Festivals Accelerator (SMA), mis oli suunatud just sellele, et aidata festivalide vabatahtlikel paremini festivali korraldust mõista. See on üks näide ettevõtmisest, mis esmakordselt suunas pilgu festivali enda kogukonna arengu suunas ja andis juurde kindlustunnet, et meil on rohkem uusi inimesi, kes valdkonnas töötamise korral, saavad juba eos aru ühe mitmepäevase muusikaürituse toimimisloogikast. Festivalid ehitavad üles süsteeme, mille taaselustamine on nende kadumisel väga keeruline või praktiliselt võimatu. 

Mõju kogukonnale

Festivalid arendavad kogukonda luues kohtumispaiga erinevates kultuuriruumides, võimendades sotsiaalset ühtekuuluvustunnet ning luues kaasavat väärtust kogukonna ja publiku suunal. Meil on väga häid näiteid regiooni tugevatest festivalidest, nt unikaalsetes asukohtades toimuvad Leigo järvemuusika, Sõru jazz, Saund, Treski, I Land Sound, ainus Eesti rändfestival Võnge jt. Sellised festivalid loovad regionaalselt uue pinnase nii kohaliku infrastruktuuri kui ka kogukonna tugevdamiseks. Janar Ala kirjutas Postimehes just toimunud Station Narva osas: “Station Narva programmi koostamine tundub olevat omamoodi kunsttükk – samas, millise festivali oma ei ole. Peaks püüdma kõnetada nii kitsast kui laia publikut, uuema sõpra ja nostalgiainimest. Miksima Eesti ja Vene mõjusid. Andma võimaluse ka kohalikele. Festival, mille puhul ei loe ainult muusika, vaid ka mingisugune eetiline mõõde – kui lõimumist ja sellega koos ilmselt ka Euroopa kaanoni kinnistamist saab eetika alla paigutada.” Nii kujuneb regionaalsest festivalist selle piirkonna suursündmus. SMA projekti järgselt valminud raport toob välja, et perifeersete piirkondade festivali prioriteetideks ei ole rahaline kasu vaid esikohale seatakse oma sotsiaalne ja keskkonnaga seotud missioon. Juhul, kui viimane muutub, siis muutub meie mitmekesisus ja sidusus ühiskonnana olematuks. 

Mõju muusikakultuurile

Festivalid annavad hoogu uue muusika levikuks, tutvustavad laiemale publikule erinevaid muusikastiile, uusi artiste ning tihti ka muid kunstivorme, mis aitavad säilitada ja edendada kultuurilist mitmekesisust. See rikastab kuulajate kogemust, laiendab silmaringi ning suurendab eripärase kultuuri tarbimist. Tänu festivalidele on lihtne avastada vähem tuntud artiste orgaaniliselt ning säilib võimalus avastada midagi täiesti uut, mis pole publiku tavapärases filtri mullis (vt filter bubble in music Spotify voogedastusplatvormil) isegi kättesaadav. Muusikafestivalid pakuvad noortele ja kohalikele artistidele võimalust esineda suurele publikule, mis võib toimida kui hüppelaud nende karjäärile. See on sageli nende esimene kokkupuude laiema kuulajaskonnaga ja võimalus näidata oma oskusi potentsiaalsetele koostööpartneritele erinevatest muusikaettevõtluse valdkondadest: artistid, plaadifirmad, managerid, kontserdipaigad ja -korraldajad. Küll aga peab Eestis artistide pealekasvuga eraldiseisvalt tegelema, et festivalidel oleks võimalik oma programmi uusi juba nimekamaid kohalikke artiste võtta, et siis mitmekülgset kava pakkuda. Sellist võimestamist pakkus näiteks Noortebänd või praegusest võimekam muusikameedia. Hiljutisematest näidetest saab välja tuua sel aastal toimunud Uusmus ehk noorte omaloomingut tutvustava festivali. 

Mõju majandusele

Küll aga on festivalide sooviks olla ka majanduslikult iseseisvad, kasvatada oma piletimüüke korjates juba eelmüügiga alla tugeva eelbaasi, ergutades kohaliku erarahastuse kasvu ja korraldades festivali kui aastaringset ettevõtmist, samuti kaasates läbi eripalgeliste (sageli tasuta) ürituste laiemat kogukonda, kellest saavad hiljem potentsiaalsed kliendid. Nick Bonard, Montreux Media Ventures ettevõtte juht toob arvamusartiklis välja, et festivalide ellujäämiseks on vaja tähelepanu pöörata kolmele asjaolule: aastaringne tegevus, uued rahastusmudelid ning turul unikaalse positsiooni leidmine ja selle kommunikeerimine. Eesti festivalikorraldajad on toonud välja, et oma ettevõtmisest on oluline mõelda nagu miniagentuurist – laieneda oma tegevustega piisavalt erikülgseks, et kõik tegevused toetaksid üksteise toimimist. 

Mõju ümbritsevatesse sektoritesse 

Maailmast on võtta palju positiivseid näiteid ettevõtetest, kes mõtlevad kaasa ning tänu sellele suudavad oma ettevõtte kuvandi või tulubaasiga kaugemale jõuda. Suurkontserdi näitel on heaks eeskujuks Bolt, mis Portugalis Lissabonis Taylor Swifti kontserdi eel tõukerattad roosaks värvis ning külastajatele eripakkumise tegi. See on näide, kuidas ettevõte on lõiganud kasu suursündmusest ning pakkus külalistele erilisi viise võimendamaks head tunnet ja kogemust. Ka Eestis muusikafestivale ja suurkontserte külastades saavad lähipiirkonnas olevad restoranid, kohvikud, hotellid ja muud teenusepakkujad, kes asuvad kontserdipaiga lähedal, suurema tähelepanu osaliseks ja võimaluse kasvatada oma tulusid. Laiemalt vaadatuna võimestavadki just kultuurisündmused meie külalislahkuse sektorit. Seda näitab ka eelmisel aastal EASi tellitud festivalide uuring, kust tuleb välja, et Eesti festivalikülastaja (mitte lähipiirkonna külastaja) kulutab lisaks piletile keskmiselt 209 eurot ning kui seda summat vaadata festivali väliskülaliste kohta, on see veelgi kõrgem – lausa 433 eurot. Potentsiaal on veelgi suurem, seega soovime siin samuti, et Eesti ettevõtjad oleks julgemad, teeksid korraldajatega koostööd ning disainiks koos publikule hea kogemuse, mis meile kõigile kasulik on.

Kohalikud festivalid stimuleerivad majandust, tuues tulu mitte ainult muusikatööstusele, vaid ka turismile, majutusele, toitlustusele ja jaekaubandusele. See majanduslik kasv aitab kaasa kogu piirkonna arengule ja heaolule. Mis aga kõige tähtsam – festivalid loovad väärtust, järelkasvu ja kultuurilist mitmekesisust. Kultuuri terviklik toimimine on väärtus tervele riigile. Just seetõttu hoitakse ka teistes riikides kultuuriürituste käibemaks madalal ja leitakse võimalusi hoopis väiksemate maksude kehtestamiseks, millest laekuv summa suunatakse osaliselt toetusprogrammideks tagasi (nt Prantsusmaa mudel). Mis vahenditega me veel olemasolevaid sündmuseid toetada saame? Leiame, et erinevat laadi kultuurisündmustele peaks jääma kindlus eri toetusprogrammide kaudu, aga peaksime veelgi enam rõhku panema paremasse koostöösse regiooni ja teenusepakkujatega, strateegilisse piletimüügi kasvatamisse ning infrastruktuuri ja kogukonna järjepidevasse arendamisse. Nii hoiame meie mitmekesist kultuuripakkumust ja inimesi, kes sellesse panustavad.