Loomehäkk: Muusika eri 2017

1. aprill 2017

Tallinn Music Weeki nädalal, täpsemalt laupäeval, 1. aprillil toimub loovmeedia inkubaatori DIGIX ja Music Estonia eestvedamisel Loomehäkk: Muusika eri 2017, mille raames häkitakse uusi muusikamaailma ja -tööstusega seotud võimalusi ja kontsepte.

Käesoleval aastal keskendume neljale erinevale teemale, mida hakkavad värskete ideede suunas häkkima 5-7 liikmelised grupid. Seejuures on üks fookusteema inspireeritud Finest Sounds nimelisest projektist (www.finestsounds.eu), keskendudes uuenduslikele koostööformaatidele muusikaekspordis.

Kogu loomeprotsessile annab jõudu juurde grupp mentoreid loomemajanduse valdkonnast, kuhu kuuluvad oma ala professionaalid nii Eestist kui välismaalt.

Loomehäki osalustasu on 10€. Registreeru siin www.piletimasin.ee/loomehaekk-music-edition-2017
Seejuures pane tähele, et pead registreerudes valima juba ka eelistatud teema.

Häkitavad teemavaldkonnad:

(1) Artisti tööriistakast – Internet on tänapäeval kahtlemata avardanud noorte artistide läbilöögivõimalusi. Tänu erinevatele saadaolevatele taskukohastele või tasuta tööriistadele, on võimalik pea kõik teha ise – salvestamisest promotegevusteni, oma muusika eri platvormidele saamisest kuni otsese ja vahetu suhtlemiseni fännidega. Samas pole see kõik nii lihtne kui kõlab, sest õigete võimaluste leidmine ja nende kasutamaõppimine on ajakulukas protsess ning just aeg on see, mida ühel isetoimetaval artistil napib. Millised targad tööriistad võiksid artisti/manageri oma tegevuses tõhusalt aidata? 

(2) Olemasolevate andmete kasutamine uute turgude otsimisel, valimisel ja turundamisel – On oluline tunda turgu, kuhu soovid siseneda. Mida aga tähendab see “tundmine” muusikasektoris? Siin on mõistlik võtta aluseks linnad, sest riigid on tihti liiga suured ja abstraktsed teatud detaile silmas pidades. Teiseks ulatub see tundmine kaugemale kui vaid esinemispaikade list, sest tihti on tähtis mõista ka publikut, nende kuulamis- ja suhtlemisharjumusi jne. Kuidas me saame kasutada erinevaid andmeid, et kaardistada selgemalt kindlad turud ehk antud juhul linnad? Ning milliseid tööriistu peaks looma, et artistid/managerid saaks antud koondatavat infot parimal ja tõhusaimal viisil kasutada?  

(3) Kuidas rääkida lugu? (branding) – Kui sisened oma brändiga uuele turule, on oma sealse kohaloleku kindlustamine üsna suur väljakutse. Mida aeg edasi, seda suuremat tööd see nõuab, sest vaid reklaamide paigutamisest enam ei piisa – nüüd on oluline rääkida ka oma lugu. Muusika on universaalsem kui keeled, mida räägime. Seetõttu on sellel ka suurem potentsiaal äratada emotsioone ja rääkida kultuurideüleseid lugusid. Nii see võib töötada ka artistide puhul – olles pärit kohast, millel on ümber teatud aura, võib pakkuda lisakvaliteeti ning tõmmata tähelepanu. Teoorias kõlab see aga lihtsamalt kui praktikas. Läbi erilise Finest Sounds nimelise porjekti on Eesti ja Soome muusikaettevõtted ja -brändid võtnud eesmärgiks suurendada kohalolu Jaapani turul. Seda enam, et Põhjamaadel on seal juba väärtuslik identiteedibaas olemas, millega Eesti loodetavasti hästi suhestub – nii kultuuriliselt kui geograafiliselt. Kuidas rääkida Põhjamaa brändi või artisti lugu, kasutades selleks laiemaid põhjamaiseid narratiive? Uuri Finest Sounds’i kohta rohkem www.finestsounds.eu

(4) Analoog vs digitaal (muusika tehnoloogias vs tehnoloogia muusikas) – Minekus tähendas muusikakeeles kommunikeerimine peamiselt mõne muusikainstrumendi mängimaõppimist ja/või oma muusikaliste ideede kõrgspetsiifilisel viisil noteerimist. Digitaaltehnoloogia on süsteemi aga tugevalt raputanud. Milliseid tööriistu saaksime kasutada või luua, mis võiksid aidata inimestel ennast paremini, intuitiivsemalt ja spontaansemalt heli- ja muusikakeeles väljendada? Olgu selleks siis uues “keeles” kirjutamine, viipe- või liigutamistundlike kasutajaliideste kasutamine või sõrmeliigutustega helilainete loomine – kõik on võimalik!